Mis eesmärgiga te õppima läksite? Kas see eesmärk on teie jaoks samaks jäänud ja täitunud või muutunud või muutunud ja täitunud?
Vallo: Eesmärk on alati olnud üks: Jumala töös kaasa aidata. Kuna haridus on ka liidule olnud oluline eeldus töö tegemisel või vähemalt saamisel, siis tundus see olevat järgmine loogiline samm. Eesmärk vastav haridus omandada on täitunud, vähemalt esimese kõrgharidusastme näol. Soovist kogudusetööd teha on nii üht-teist täitunud kui ka muutunud. Siiski soov inimesi Jeesuse juurde tuua on endiselt ajas kasvav.
Virve: Jaa, väga hästi mäletan. Siis olin Pärnus koguduse liige ja aeg-ajalt paluti mul jutlustada ning minu eesmärk oli sellega seotud. Soovisin, et oskaksin seda paremini teha, eriliselt oli soov teada saada ja mõista Piibli kirjutamise aegade olustikku, et seeläbi sügavamalt mõista, miks on midagi kirjutatud ja kuidas see tänapäeval meid peaks kõnetama. Ühesõnaga, õppima läksin sellepärast, et osata paremini täita neid ülesandeid, mida koguduses juba täitsin.
Sellele küsimusele, kas minu õppimise eesmärk on muutunud, võib vastata ei ja jah. Ei sellepärast, et õppimine on jätkuvalt vahendiks, et mõista paremini Piibli sõnumit ja täita paremini ülesandeid, mida on vaja koguduses täita. Jah, on muutunud, sest need ülesanded ja väljakutsed ei ole enam samad, mis õppima asudes. Selle aja jooksul on mind kutsutud liitu tööle ja valitud liidu peasekretäriks, samuti on kutsutud alustama pastori internatuuri.
Kui võrdlete nelja aasta tagust aega tänasega, siis kuidas kirjeldaksite paari mõttega seljataha jäänud teekonda?
Vallo: Lihtsalt korraks seljataha vaadates on see aeg lennates läinud. Kui detailidele mõelda, siis nagu ikka, leiab ka kooliteelt kõike: õnnestumisi, ebaõnnestumisi, vaeva ja toredaid kogemusi. Lisaks headele teadmistele tõi kool minu ellu ka head sõbrad, mille eest olen kindlasti tänulik.
Virve: See on olnud tormiline, kui mõelda muutunud väljakutsetele. Ühest küljest oleks igatsenud rahulikku õppimise aega, kuid teisalt on olnud vajadus ja võimalus kohe kõike praktikas kasutada ja usun, et see on olnud parim variant õpitu omandamisel.
Kuidas elasite sisse Kõrgema Usuteadusliku Seminari õppekavasse ja üliõpilasellu?
Vallo: Kuna see on mu esimene edukalt omandatud kraad, on väga palju uut. Kuna õppetöö toimub koolis ainult paar päeva kuus, siis väga palju tuleb endal vaeva näha ja selgeks teha. Näiteks lõputööga seotud toimingud tekitasid palju küsimusi, kuid ametlikku dokumenti vastuste saamiseks ei ole ning seega tuleb ise küsida ja uurida. Samas nii rektor kui õppejõud on alati olnud väga mõistvad ja vastutulelikud. Kuna tegemist on teise konfessiooni kooliga, tuleb pidevalt arvesse võtta mitmeid eripärasid, alates toitumisharjumustest koguduslike ja õpetuslike arusaamadeni välja. Kui tõeline õppimine eeldab avatust, siis samas tuleb alati saadud teadmised ka Jumala Sõnaga läbi katsuda.
Virve: Sisseelamine õppekavasse ja üliõpilasellu ei olnud keeruline, sest adventgruppi võeti kui partnereid ja arvestati meiega igakülgselt. Kogu tunniplaan oli koostatud, arvestades adventgrupi soovi olla õppetööst vaba hingamispäeviti ning talvel ka reedeõhtuti, samuti oli ühiste lõunasöökide menüü muudetud, arvestades adventgrupi toiduvalikuga. Minu jaoks väga eriline vastutulek oli, et minu palvel muudeti selle aasta lõputööde kaitsmise ja lõpuaktuse päevad, et mul oleks võimalus osaleda ja oma kohustusi täita meie liidu peakoosoleku reedesel päeval. Siit minu väga suur tänu ja lugupidamine Kõrgema Usuteadusliku Seminari juhtkonnale, kes kogu õppetöö selliselt ümber korraldas, ja suur tänu ka kõigile õppejõududele ja üliõpilastele, sest ei kohanud ühtegi rahulolematut nägu, et miks sellised ümberkorraldused. Jumal tasugu rikkalikult need hoolimise ja armastuse teod.
Nii õppetöö kui lihtsalt suhtlemise käigus tuli sageli ette, et uuriti, kuidas meie adventistidena ühest või teisest Piibli teemast aru saame. See lisas õppimisele mõnikord teise tasandi, kui loengus lisaks kuulamisele tuli ka enda seisukohta selgitada.
Mis on teie suurimad õppetunnid seoses õpingutega?
Vallo: Kuna koolis saavad kokku erineva taustaga inimesed, siis alati on, mida kõrva taha panna ja mida õppida ka väljaspool koolitunde. Nii hakkab laiem maailmapilt paremini kokku sobituma ning lõpuks mõistad nii enda kui oma koguduse tugevusi ja puudusi palju paremini.
Peamine õppetund on muidugi see, et kuigi kaugõppevorm on kindlasti mugav, oled lõpuks siiski iseenda suurim vaenlane tulenevalt enda laiskusest ja ajakasutuse prioriteetidest. Seega, kool on õpetanud väga palju enesedistsipliini.
Virve: Arvan, et suurim õppetund on ajakasutus ja seda mitte ainult seoses õpingutega, vaid igapäevaselt ja kogu aeg. Aja planeerimine mitte ainult mõeldes, kuidas rohkem tööd tehtud saaks, vaid kuidas leida ka aeg taastumiseks, Jumalaga suhtlemiseks, perega olemiseks.
Missugused ained kujunesid teie lemmikuteks? Miks just need?
Vallo: Kõige rohkem meeldivad mulle elulised teemad, näiteks suhted ja abivajajate aitamine. Seega suhtlemispsühholoogia, hingehoid, mentorlus ja praktilised tööd nendes valdkondades olid kõige põnevamad ja kasulikud ka igapäevaelus. Aga meeldima hakkas ka kristluse ja kiriku ajalugu, mida õpetas Rein Kalmus ning Eesti kontekstis Toivo Pilli.
Virve: Väga erilised ja sügavad olid piibliteoloogia ained, mida andsid erinevad adventõppejõud, kes tulid väliskülalistena. Minu jaoks oli väga oluline dr Merlin Burti loetud aine Ellen G. White’i ja tema teenistusega seotud teemadest.
Ja loomulikult kõik praktikad olid väga kasulikud – meediapraktika käigus sai tehtud ERRi hommikuprogrammi hommikupalvused, homileetika praktika käigus süüvitud jutlustamise saladustesse, hingehoiu praktika käigus sai külastatud inimesi ja peetud hingehoidlikke vestlusi, misjonipraktika käigus organiseeritud misjonisuunitlusega ettevõtmisi.
Arvan, et iga aine oli omal kohal, moodustades terviku.
Kas teie töös koguduses muutub seoses saadud haridusega midagi?
Vallo: Suurim kasu on maailmapildi avardumine, tänu millele oskan paremini käituda erinevates olukordades ning neid analüüsida. Võimalusel olen alati valmis kaasa lööma erinevates koguduste tegemistes ja projektides ning nõu andma. Kuna tulenevalt kogemusest ja lõputööst on minu peamine suund kogudused internetis, siis see on valdkond, kus kindlasti kõige rohkem ka panustan.
Virve: Arvan, et need muutused on toimunud samm-sammult juba kogu õppeperioodi jooksul ja loodan, et selle kooli lõpuga ei lõpe õppimine, kasvamine ja muutused. Minu jaoks suur muutus on see, et kooli lõpuga lõppes ka minu internatuur. Edasised plaanid aga selginevad lähiajal.
Mida tahate soovitada neile, kes KUSi adventhariduse järgmisest lennust järgmisel aastal lõputööd kirjutama ja kaitsma hakkavad?
Vallo: Kõige lihtsam soovitus on, et vali teema, millest juba natukene tead ning mis sulle endale huvi pakub. Samas võiks see kogudusi praeguses olukorras aidata. Kuigi see võtab kaua aega, on kindlasti kasulik lugeda võimalikult mitmekülgset lähenemist antud teemas, isegi siis, kui see lõpuks lõputööst välja jääb.
Virve: Tean, et järgmise aasta lõpetajatel on juba lõputöö teemad valitud ja usun, et pikem ajaperiood teemaga tegelemiseks on väga suur eeldus, et tulevad huvipakkuvad tööd nii kirjutajatele endile kui ka teistele lugejatele. Soovida tahan visadust ja vastupidavust lõpu pingutusteks, sest imehea tunne on, kui üks asi on lõpule viidud, et siis uue hoo ja innuga uutele väljakutsetele vastu minna.
Mida hakkate nüüd peale kogu selle vaba ajaga, mis õpingute lõppemise järel teile jääb?
Vallo: Vaba aega ei paista kuskilt, kuna kooli lõpetamise soov kuhjas paljud asjad lõpetamisjärgsesse aega. Kuid kogudusetöös on kaks valdkonda, milleks tahan alati aega leida: internet ja mentorlus. Mentorluse elementidega jüngerlus on üks tõhusamaid viise kristlaseks saamisel ja kasvamisel, kuid on samas meie kogudustes alakasutatud ning sellele tuleks süsteemsemalt läheneda. Kuna uurisin oma lõputöös (link:sda.ee/GhWK) koguduste ja nende liikmete tegemisi internetis, on mul palju soovitusi ja ideid, kuidas internetimisjonis edukam olla. Samuti on töös uut infot ka meie koguduste ja liidu internetikasutuse kohta. Seega olen alati valmis läbi viima koolitusi, konsultatsioone või ise käed külge panema koguduste või liidu tasandil, et meie sõnum internetis tõhusam oleks.
Virve: Ooh, selle peale tahaks küsida, mis see vaba aeg on. Võib ju loota, et nüüd saab tegeleda kõige sellega, millega õpingute ajal tegeleda ei jõudnud. Reaalsus on see, et jätkuvalt tuleb tegeleda aja planeerimisega.
