Jumal ütles Kainile: „Eks ole: kui sa head teed, siis on su pilk tõstetud üles? Aga kui sa head ei tee, siis luurab patt ukse ees ja himustab sind. Kuid sina pead tema üle valitsema!”
1Ms 4:7
Jumal ütles seda Kainile siis, kui Kain sai vihaseks, et Jumal võttis tema venna Aabeli ohvri vastu, aga tema, Kaini ohvrit vastu ei võtnud. Piibel räägib: „Siis Kain vihastus väga ja lõi pilgu maha. Ja Issand küsis Kainilt: „Mispärast sa vihastud? Ja mispärast sa pilgu maha lööd? Eks ole: kui sa head teed, siis on su pilk tõstetud üles? Aga kui sa head ei tee, siis luurab patt ukse ees ja himustab sind. Kuid sina pead tema üle valitsema!”” (1Ms 4:5–7)
Millal on tavaliselt pilk maha löödud? Siis, kui tuju on ära. Selleks võib omakorda olla mitmeid põhjusi. Üks põhjus on häbi tehtu pärast, kui on tehtud midagi halba või öeldud midagi sobimatut, aga sellest saadakse aru, et see on olnud kahetsusväärne. Häbi võib olla inimeste ees ja Jumala ees.
Jeesuse tähendamissõnas variserist ja tölnerist näeme seda pühakotta palvetama ja pattu kahetsema tulnud tölneri juures. „Aga tölner seisis eemal ega tahtnud silmigi tõsta taeva poole, vaid lõi endale vastu rindu ja ütles: „Oh Jumal, ole mulle patusele armuline!”” (Lk 18:13) Ka Kainiga võinuks nii olla, aga kahjuks ei olnud. Kain oli tujust ära, et Jumal temaga rahul polnud, aga oli rahul ta venna Aabeliga. Kain võinuks mõelda: „Jumal ei ole minuga rahul. Järelikult pean meelt parandama!”, aga meeleparanduse asemel ta „vihastus väga”, vihastus eelkõige kindlasti Jumala peale, et Jumal temaga rahul polnud. Kas Jumal peaks rahul olema kõigega, mida meie õigeks peame? Kindlasti mitte. Jumal võib rahul olla ainult sellega, millega Ta saab rahul olla. Kui Jumal meiega rahul pole, siis peame selgusele jõudma, miks? Muutuma peame meie, ekslikud inimesed, mitte eksimatu Jumal.
„Eks ole: kui sa head teed, siis on su pilk tõstetud üles?” Hea tegemine ja õigesti toimimine hoiab ka tuju üleval ja pole põhjust pilku maha lüüa. Jättes korraks Kainile mõtlemise kõrvale, mõelgem endi kogemustele. Eks ole tuju üldiselt hea, kui kõik on korras ja miski südant ei vaeva? Kas ei tekita meile head tuju see, kui oleme saanud kellelegi head teha? Või lihtsalt käitume õigesti, eriti kui on kiusatus valesti käituda? Samuti, kui oleme Jumala armust võitnud ära kiusatuse pattu teha? Aga olles eksinud, patustanud, kellelegi halba teinud? Jälle rõõmsalt pilgu üles tõstmine on võimalik, kui kahetseme, palume andeks ja meile andestatakse, kui meile andestavad inimesed ja Jumal. Aga mingem nüüd mõtteis tagasi Kaini juurde. Nagu juba öeldud, võinuks ka Kain mõelda: „Jumal ei ole minuga rahul. Järelikult, pean meelt parandama!”, aga ta ei teinud seda.
„Aga kui sa head ei tee, siis luurab patt ukse ees ja himustab sind. Kuid sina pead tema üle valitsema!” Jumal ei öelnud Kainile: „Kui sa halba teed, siis luurab patt ukse ees.” Ta ei saanudki nii öelda, sest kui sa halba teed, siis, piltlikult öeldes, ei luura patt enam ukse ees, oodates sissepääsu võimalust, vaid siis on patt juba sees! Jumal ütles: „kui sa head ei tee...” Patt luurab ukse ees, kui jätad selle, mis on õige ja hea, tegemata, kui selleks võimalus on. Olukord on ohtlik. Seetõttu Jumal Kaini hoiataski ning hoiatab meidki. Korraks jälle Kainile mõtlemist kõrvale jättes meenub Jaakobuse öeldu: „Kes oskab head teha, aga ei tee, sellele on see patt.” (Jk 4:17) Seega pole patt üksnes halva tegemine, vaid ka vajaliku hea tegemata jätmine, kui osatakse seda teha.
Olukord, kus patt luurab ukse ees, on ohtlik, kuid patu tegemine pole paratamatu. See on välditav. Jumal ütles: „Sina pead tema üle valitsema!” Kõikvõimalikud kiusatused ja kalduvused halvale tulevad, küll saatan hoolitseb selle eest, et need tuleksid, aga need ei tohi meid valitseda. Me ei tohi neile järele anda, vaid peame need endast „ära lükkama”. Tänu Jumalale ei saa need meid ootamatult tabada. Selle eest hoolitseb Püha Vaim, kes meid sellest teavitab nagu Jumal omal ajal Kaini. Kui me seda vaid tähele paneksime! Jumal teadis, millises kohutavas ohus Kain oli ega jätnud teda hoiatamata. Võtnuks Kain vaid seda hoiatust tõsiselt... Kui me aga ei suuda „tema (patu kiusatuse) üle valitseda”? Siingi ei jäta Jumal meid hätta. Hätta jääme siis, kui me loodame ainult endale. Kirjas heebrealastele räägitakse meile Jeesusest: „Sest seetõttu, et ta ise on kannatanud kiusatuna, võib ta aidata neid, keda kiusatakse.” (Hb 2:18) Ärgem jätkem Tema abi kasutamata! Jeesus ise ütles: „Mina olen viinapuu, teie olete oksad. Kes jääb minusse ja mina temasse, see kannab palju vilja, sest minust lahus ei suuda te midagi teha.” (Jh 5:5) Paulus aga kirjutas filiplastele: „Ma suudan kõik tema läbi, kes teeb mind vägevaks.”
(Fl 4:13)
Olgem siis agarad tegema tihedas koostöös Jeesusega seda, mis on hea ja õige, panema tähele Püha Vaimu märguandeid ning jätma patu endast kaugele! Siis pole põhjust pilku maha lüüa, vaid ikka üles tõsta, ja seda isegi kahes mõttes: otseses mõttes olla Jumala rahus heas meeleolus, ja mõeldes Temale, kes on üleval – meie Päästjale Jeesusele.
