On 2016. aasta kevad ning maailma meedias levib kiiresti järjekordne uudis ISISe hävitustöö kohta, kes ei anna armu isegi iidsele kultuuripärandile. Seekord on maatasa tehtud muistne Adadi värav, mis asub Mosuli lähedal Iraagis. Tegemist oli Piiblis mainitud iidse linna Niineve ühe kuulsa väravaga, kunagise maailma suurima linna, Assüüria Impeeriumi keskuse ja uhkuse ühe sümboliga, mis Islamiriigi poolt hetkega põrmustati. Selle lähedal asuva Mosuli linna elanikele oli see suur kaotus, sest nad peavad ennast iidsete assüürlaste järglasteks, kes Niineve linna ehitasid.
Ei teagi, kuidas seda võtta, kas naerda või nutta, kuid see, mis on juhtunud Niinevega, on Piiblis ammu ette kuulutatud. Prohvet Nahum kirjutab Niineve kohta: „Ma valmistan sulle haua, sest sa oled neetud.“ (1:14) Tekib tõesti küsimus, miks üks koht kõrbes, mille hiilgus ja elu on ammu hääbunud, ikka veel hävingut ligi tõmbab.
Niineve oli iidse Uus-Assüüria suurriigi pealinn, mis 8. ja 7. sajandil eKr hõlmas osaliselt või täielikult muu hulgas tänapäeva Iraagi, Süüria, Liibanoni, Türgi ja Iraani ala. Siis oleks raske uskuda olnud, et selle impeeriumiga midagi juhtuda võiks. Tema erakordset julmust ja sõjalist jõudu said tunda kõik ümberkaudsed rahvad, kaasa arvatud juudid. Siinkohal tasubki meelde tuletada, et just assüürlased hävitasid 722. aastal eKr Samaaria ning viisid põhjariigi Iisraeli kõrgklassi igaveseks pagendusse.
Prohvet Nahum, kelle sõnumit me selles artiklis analüüsime, keskenduski just selle „vaenlase“ ehk Niineve linna saatuse kirjeldamisele.
Kes oli prohvet Nahum?
Meie teadmised prohvet Nahumi kohta on niivõrd väikesed, et temast kui mehest polegi midagi esile tuua. Tema kohta öeldakse, et „ta on meie jaoks vaid veidi rohkem kui hääl“. Teame vaid, et ta oli pärit kuskilt Elkosest (1:1), mille asukoha suhtes puudub üksmeel. Ka tema kolmepeatükilise raamatu kirjutamise aeg pole teada, jäädes ilmselt kuskile 7. sajandisse eKr, enne Niineve hävitamist 612. a eKr. Niisiis tuleb meil keskenduda sellele, mida ta ütleb ja kuidas ta seda ütleb.
Siinkohal väärivad märkimist paralleelid prohvet Joonaga, kes samuti kuulutas Niineve elanikele, kuid tegi seda Nahumist varem (ilmselt kuskil 8. saj eKr). Kuigi sihtgrupp oli mõlemal prohvetil sama, saavutas nende sõnum kardinaalselt erineva tulemuse. Joona kuulutus tõi kaasa meeleparanduse. Joona seda oodata ei osanud, kuid Jumal oli seda selliselt ette näinud. Kuid Nahumi kuulutus meeleparandust kaasa ei toonud ning näib, et ka Jumal neile andestust ei pakkunud. Niineve aeg oli otsa saanud. „Kõik su kindlused on nagu varajaste marjadega viigipuud: kui neid raputatakse, langevad marjad sööjale suhu,“ kirjutab Nahum. (3:12)
Nahum on oma kirjeldustes julge ja kujundlikkuses maaliline, üheaegselt karge kuid ka väärikas, liikudes kiirelt ühelt ideelt järgmisele ja sellest tulenevalt luues teravaid kontraste.
Tulevik Nahumi moodi
Iga lugeja veendub kiiresti, et raamatu keskseks sõnumiks on Jumala kohtukuulutus, kuid Nahumi raamatu silmatorkavaks erisuseks on see, kuidas ta seda karmi hävingut ette kuulutab. Talle on omane kirjeldada tulevikku, nagu oleks see praegu toimumas. Taolist lähenemist nimetatakse heebreakeelset grammatilist terminit kasutades „prohvetlikuks perfektiivsuseks“ (ing k prophetic perfect). See tähendab, et kuigi Niineve langemine toimus tulevikus (1:13-14), oli meie prohvet selle aset leidmises nii kindel, et kirjeldas sündmuste käiku, nagu teeks ta kuulajatele sündmuskohalt otseülekannet. (2:3–7; 3:1–7) Nahum oskas edasi anda nn prohvetlikku tänapäeva, maalides oma kuulajaskonna silme ette visuaalse pildi Assüüria pealinna hävitamisest.
Seda Jumala püha viha väljavalamist oma vaenlaste vastu kirjeldab Nahum ka üpris poeetiliselt. Lausa sedavõrd hästi, et teda kui luuletajat võrreldakse prohvet Jesajaga. Ta on oma kirjeldustes julge ja kujundlikkuses maaliline, üheaegselt karge kuid ka väärikas, liikudes kiirelt ühelt ideelt järgmisele ja sellest tulenevalt luues teravaid kontraste. Nagu näiteks 1:2 kasutab Nahum mõtet „Issand on kättemaksja“ kolm korda järjest, kuid juba järgmises salmis ta toob esile, et Jumal ei vihastu kergesti (ingl. k „slow to anger“).
Nahum kirjutas ühest küljest juutidele hoiatuseks, mis juhtub nendega, kes moraaliseadusi ei austa; teistest küljest pakkus ta juutidele lohutust – vaenlane saab õiglase karistuse.
Kellele oli Nahumi sõnum suunatud?
Kogu oma poeetilisuses, karmuses ja otsekohesuses jääb aga üle küsida, kellele Nahum kirjutas. Oleks mõistlik oletada, et ikka Niineve elanikele. Kuid raamatus endas pole ühtegi vihjet või üleskutset selle kohta, et see kohtukuulutus selliselt kohtualusteni jõudnud oleks. Pigem on tõestatav, et Nahum oli klassikaline rahvuslik prohvet, kelle sõnum oli ühemõtteline, kuid sügav. Niineve saatus illustreeris ilmekalt seda, kuidas Jumal ei jäta ülekohtust karistamata ega salli ebaõiglust. Ajal, mis Nahum tegutses, olid assüürlaste tegemised kõigile teada. Ka juutidel oli põhjust neid karta ja vihata. Seda kinnitab ka järgmine salm: „Sest Issand taastab Jaakobi suuruse nagu Iisraeli suuruse, kuigi rüüstajad on rüüstanud neid…“ (2:3) Niineve hiilgus, jõukus ja rikkus oli rajatud nende rüüste- ja vallutusretkedele. „Häda veresüüga linnale, kuhjaga täis valet ja röövimist“, (3:1) kirjutab Nahum, „ma lõpetan maa pealt su röövteo ja enam ei kosta su käskjalgade hääl“ (2:14).
Eelnevast võib järeldada, et Nahum kirjutas eelkõige juutidele, oma rahvale. Ta kirjutas ühest küljest juutidele hoiatuseks, mis juhtub nendega, kes moraaliseadusi ei austa, kes teiste elu ei väärtusta. Teistest küljest vaadatuna pakkus ta aga juutidele lohutust ja troosti, et nende vaenlane, kes neid oli vaevanud, saab lõpuks oma õiglase karistuse.
Nahumile heidetakse ette, et sarnaselt Habakukiga ei noomi ta kordagi Juudat. Justkui oleks juutide endi moraalne olukord hea. Nahum kirjutab: „Vaata, juba on mägede peal sõnumitooja jalad, tema kuulutab rahu. Pühitse, Juuda, oma pühi! Tasu oma tõotused! Sest iialgi enam ei tule su kallale nurjatu – ta hävitatakse sootuks.“ (2:1) Sellist optimismi seostatakse nende prohvetite mõtteviisiga, kes Jeremija raamatus kuulutasid ka kuningale rahu, kuigi rahu ei olnud ega tulnud. Kas prohvet Nahum oli Juuda pattude suhtes pime ja tuleviku osas liiga optimistlik? Usume, et siiski mitte. Nahum eristus teistest nn rahukuulutajatest sellepoolest, et tema ei lahutanud oma rahukuulutust moraalist. Juutide heaolu sõltus nende ustavusest Jumalale ja Jumala moraaliseadustele. Niineve häving oli selles suhtes hoiatavaks näiteks kõigile, kes peaksid Jumala seadusi eirama. Kuid samas väljendub Nahumi raamatus selgelt rõõm selle üle, et pikaaegne rõhuja, rahvaste aheldaja, rüüstaja ning röövija, Juuda vaenlane saab lõpuks alistatud, lausa hävitatud. See võis omakorda põhjustada juutide seas üürikese, kuid põhjendamatu optimismi, et nüüd saabub rahuaeg. Juutidele võis tunduda, et Joosija usureformidest piisas, et tagada nende riigi püsimajäämine.
Kokkuvõte
Seda artiklit kirjutama valmistudes lugesin alustuseks väikese prohvetiraamatu läbi ja mõtlesin: selle raamatu kohta pole küll midagi öelda. Nagu varemgi kogenud olen, see väike prohvet üllatas mind. Süvenedes raamatu ajaloolisse tausta ja taaslugedes prohvet Nahumi luulelisi ridu on ka see raamat minu jaoks selliselt ellu ärganud, et nüüd pean taaskord tõdema, et palju jääb ruumi puudusel lihtsalt ütlemata. Ega ilmaasjata pandud seda väikest raamatut Piibli kaanonisse. Olgu selle kinnituseks järgmine huvitav fakt.
Ajalooliselt teame, et Niineve linn hävitati 612. a eKr. Selle saavutasid meedlaste ja babüloonlaste ühisjõud, kes 612. aasta suvel marssisid Tigrise jõge mööda selle kallastel asuvat Niineve linna piirama. Arvatakse, et kolmekuulise piiramise käigus tuli linna vallutamisele appi tulvavesi, mis hävitas osa savitellistest rajatud linnakindlustusest. Loeme aga, mida kirjutab Nahum ennustuses Niineve kohta: „Aga tulvavate voogudega teeb ta sellele paigale lõpu ja ajab oma vaenlased pimedusse“ (1:8) ja „jõeväravad avatakse ja palee hakkab vankuma“ (2:7).
Mingil põhjusel ei anta täna armu isegi Niineve vähestele allesjäänud varemetele. Muidugi… tänapäevases Iraagis toimetab teistsugune kurjus, kuid usume, et ka see ei jää püsima. Prohvet Nahumi kaudu edasiantud sõnum kõlab läbi aegade ikka samasuguse jõuga kõigile, kes kurja teevad: „Ei ole paranemist su vigastusel… sest kellest ei ole sinu kurjus lakkamata üle käinud?“ (3:19) Ehk teeme meie sellest loost oma elus ja valikutes paremaid järeldusi.
KAS TEADSID ET:
- Nahumi mainitakse Piiblis vaid üks kord: Nahum 1:1.
- Nahum kuulutas umbes 100 aastat pärast Joonat ja hinnanguliselt 50 aastat enne Niineve langemist.
- Nahumi eluajal oli Niinevest saanud maailma võimsaim linn.
- Usuti, et Niineve linn suudaks üle elada kuni 20-aastase piiramise.
- Niineve linnamüürid olid üle 30 meetri kõrged ja nii paksud, et selle müüril võis kolm vankrit kõrvuti sõita.
