Me kasutame oma õigust valida iga päev, mitu korda päevas. Selle hinnalise kingituse saime maailma loomisel. Me tahame seda targalt kasutada. Üks asi on olla oma valikutes vaba, hoopis teine teada, mida selle vabadusega teha. See osa seminarist „Loomine ja tervis” aitab sul teha tarku valikuid. Mida tähendab sõna valik? Kõige laiemas plaanis tähendab see võimalust või võimet hinnata erinevaid tegutsemisviise ja nende hulgast vastavalt valida. Valik on võime kasutada oma tahtejõudu. Kõik meie teod on valikute langetamise tagajärg. Me tegutseme sageli alateadlikult, kuid me ei saa valikute tegemist vältida. Ka valik mitte midagi teha on siiski valik.
Valikud on meie ajju lõimitud. Otsmikusagar annab meile võime otsustada. Otsmikusagar moodustab kassi ajust 3,5%, koera ajust 7%, šimpansi ajust 17% ning inimese omast 33–38%. Otsmikusagaras paiknevad otsustsusja arutlemisvõime, sotsiaalsed normid ja seal toimub pikaaegsete plaanide tegemine – need protsessid aitavad kaasa tervislike ja elutervete otsuste langetamisele. Inimese arutlemis- ja planeerimisvõimed on võimsamad ja keerulisemad kui teistel liikidel ja see tähendab, et meie otsuste tegemisel on erinevad tasandid.
„Esmane rikkus on tervis.” - Ralph Waldo Emerson
On oluline, et meie otsused oleksid kooskõlas meie tahte, uskumuste ja eesmärkidega. Valikuvabadusel on aga hind. Me peame targalt valima, sest valikud määravad meie elu kulgemise. Me oleme palju kuulnud valikuvõimest, kuid tegelikkuses on olemas valikuvõimed – võimed, mis aitavad teha õigeid valikuid, mis mõjutavad iga eluaspekti. Ükskõik mis ka ei juhtuks meiega või meie ümber, me saame kontrollida väiksemaidki valikuid: kuidas kasutada viit dollarit või viit minutit. Need valikud, ükskõik kui väiksed need ka paistavad, võivad positiivselt mõjutada meie endi ja meid ümbritsevate inimeste elu. Pikas perspektiivis toovad aastatega kogunenud väikesed otsused kaasa suuri muutusi. Valikud on esimene samm oma heaolu edendamiseks. Enne kui saavutame ükskõik missuguses valdkonnas positiivseid tulemusi, peame tegema otsuse neid tulemusi saavutada. Teadlik valik on võti, et kogeda heade valikute positiivset mõju.
Tööriistad
Talupojatarkus ja aastakümnete pikkused psühholoogilised uuringud on leidnud seose valikute ja erinevate õnnistuste vahel. Kui inimesele antakse valikupädevus, siis kasvab nii isikliku kontrolli tunne kui sisemine motiveeritus. Isiklikku kontrollivõimet ja sisemist motiveeritust on omakorda seostatud paljude füsioloogiliste ja psühholoogiliste hüvedega. Tõesti, paljudel valikutel on motiveerivad tagajärjed. Valikuvabaduse ja kontrolli puudumine aga mõjub kahjustavalt sisemisele motiveeritusele, eluga rahulolule ja heaolule.
Valikuvabaduste kasulikkust illustreerib hästi uuring, mis viidi läbi ühe hooldekodu elanike seas. Uurimuse tulemused ilmusid ajakirjas The Journal of Personality and Psychology ning dr Martin E. P. Seligman kirjeldas neid hiljem oma raamatus „Õpitud optimism”.
Teadlased jagasid hooldekodu elanikud rühmadesse korruste järgi. Esimese korruse elanike elu kontrolliti rohkem, aga neil oli ka rohkem valikuid. Ühel päeval pidas hooldekodu juhataja elanikele kõne, öeldes: „Ma tahaksin teid teavitada kõigest sellest, mida te saate enda heaks siin Shady Grove’is teha. Hommikusöögiks on omlett või munapuder, kuid te peate eelmisel õhtul teada andma, kumba te soovite. Kolmapäeva- ja neljapäevaõhtuti vaadatakse filme, kuid te peate end enne kirja panema. Siin on erinevad taimed. Valige mõni välja ja viige oma tuppa, aga kastma peate ise.” Teise korruse elanikele teatas juhataja: „Ma tahan, et te teaksite, mida me siin Shady Grove’is teie heaks teha saame. Hommikusöögiks on omlett või munapuder. Omletti pakutakse esmaspäeval, kolmapäeval ja reedel, ülejäänud päevadel pakutakse munaputru. Kolmapäeva- ja neljapäevaõhtuti vaadatakse filme; neljapäeviti osalevad vasaku tiiva elanikud ja kolmapäeviti parema tiiva elanikud. Siin on erinevad taimed teie tubadesse viimiseks. Põetaja valib teile ühe välja ja hoolitseb taime eest.”
Mõlema korruse elanikele said osaks samad asjad, ent esimese korruse elanikud said valida ja oma valikuid kontrollida, teise korruse elanikud ei saanud kumbagi.
Teadlased leidsid, et võrreldes nendega, kellel polnud mingit kontrolli, edenesid jõudsalt need, kel oli valikuvabadus ja kontroll oma otsuste üle. Lisaks leiti, et selles valimis oli 18 kuud hiljem surnud vähem inimesi kui kontrollgrupis. See imeline fakt näitab selgelt, et valikute tegemine ja nende kontrollimine võib päästa elusid.
Jah, valikute vägi võib olla tugevam ja sügavam, kui me arugi saame.
Veel üks oluline tööriist, mis aitab häid valikuid teha, on teadmised. Teadmiste otsimine peaks olema elustiil. Me ei saa vastutustundlikult elada, kui oleme intellektuaalselt jõuetud. Me peaksime kogu aeg midagi uut õppima, kogu aeg oma teadmiste hulka suurendama. Loe, kuula audioraamatuid, vaata harivaid saateid, kasuta targalt internetti, leia tegevusi, mis sulle meeldivad ja sobivad sinu elustiiliga, kuid aitavad ka intellektuaalselt kasvada. Selle kasvamise tulemusena oled ideaalis paremini varustatud langetamaks tervemaid valikuid, mis mõjutavad positiivselt sinu elu.
Järgmine oluline tööriist on arutlemine. Meil pole alati ligipääsu kogu informatsioonile, mida vajaksime ükskõik millises konkreetses olukorras ja me ei saagi teada kõike kõigest. Seetõttu peame juurdlema ja arutlema. Saame kasutada seda, mida antud olukorrast teame, et rakendada printsiipe, mille järgi elame, reegleid, mida peame järgima, käske, mis meid seovad, ja tervet mõistust. Nii toimides saame langetada häid otsuseid.
Me saame kasutada deduktiivset või üldistavat mõtlemist, et kujundada erinevad aluspõhimõtted, mis võivad omakorda otsustamisel aidata. Just nii nagu me peame oma teadmistepagasit pidevalt kasvatama, peame töötama ka selle kallal, et arendada arutlemisoskusi. Osale loogika-, filosoofia-, väitlemise või klassikalise mõtlemise kursustel. Kohtu regulaarselt sõpradega ja harrasta stimuleerivaid ning konstruktiivseid väitlusi ja arutelusid. Harjuta iseendaga erinevatel teemadel arutlemist. Mida rohkem kriitilist mõtlemist harjutada, seda vilunumaks muutud heade valikute langetamisel, isegi siis kui olukorra kohta on küllaltki vähe informatsiooni.
„Võta isiklik vastutus. Asjaolusid, aegu ja tuule suunda ei saa muuta, kuid iseennast saab.” - Jim Rohn
Keerulised olukorrad
Mõnikord teeme halbu valikuid, kuna arvame, et meil pole valikut. Kui leiame end keerulisest olukorrast, siis on lihtne eeldada, et meil on vähe valikuid või pole neid üldse – stress võib halvata meie mõtlemisvõime. Kui leiame end olukorrast, kus meil puudub kontroll, siis tunneme end liigagi tihti abituna.
Teadlased on tõestanud, et pideva ebaedu korral võib loomadel tekkida õpitud abitus. Martin P. Seligman näitab seda rea koerte peal tehtud katsetega. Koerad pandi puuridesse, kus neil puudus võimalus põgeneda korraliste põrandast tulnud elektrilöökide eest. Alguses püüdsid koerad elektrilöökide eest põgeneda. Aja jooksul pärast korduvaid elektrilööke said nad aru, et pääsu pole, ja andsid alla. Nad kannatasid löögid välja. Seejärel eemaldas Seligman barjääri ja koertel oli nüüd pääsetee. Kuid hämmastaval kombel nad isegi ei proovinud põgeneda, ka siis, kui said elektrilöögi! Nad olid ära õppinud, et nad on abitud ja nad jäid abituks ka pärast seda, kui nende olukord muutus. Katsealuste koerte kontrollkese oli neist endist väliskeskkonda nihkunud. Nad olid „õppinud”, et nende saatuse määrab väliskeskkond, mitte nende enda käitumine või otsused.
Ära lase endaga nõnda juhtuda. Otsusta alati kasutada enda valikuvõimet, hoolimata sellest, kui suur on vastuseis. Järjekindlus parandab kahtlemata olukorda, ükskõik kui halb see ka näib. Sisemist kontrollkeset seostatakse mitme kasuliku teguriga, nagu suutlikkus loobuda suitsetamisest, langetada kehakaalu, järgida raviplaani ja kõrgemate akadeemiliste tulemuste saavutamine.
„Vabadus on õigus valida – õigus luua endale valikuvabadus. Ilma võimaluseta valida ja valikuid rakendada on inimene lihtsalt olend, vahend, asi.” - Thomas Jefferson
Tasakaal
Tervislike valikute tegemine tähendab tasakaalustatud ja mõõdukal viisil heade asjade valimist, vältides kõike, mis on kahjulik. Tervislikud valikud aitavad meie elu tasakaalustada. Mõtle kas või sellele, kuidas töötab raadio ekvalaiser. Ekvalaiserit kasutatakse muusikavõimenduse tasakaalustamiseks; inimene saab samamoodi rakendada oma valikuvõimet äärmuste vältimiseks.
Heade valikute tegemine vajab tasakaalustatud lähenemist kõiges. Ka head võib olla liiga palju. Kui inimene teeb nii palju trenni, et tal pole aega pere ja sõprade jaoks, on treenimine tasakaalust väljas ja võib põhjustada probleeme teistes eluvaldkondades. Head võib olla liiga palju. Me teeme endale karuteene ka siis, kui otsustame lisada oma ellu häid tegevusi, kuid ei kõrvalda halbu. Näiteks on kaerahelbepudru kasu kardiorespiratoorsele süsteemile minimaalne või puudub üldse, kui me lisaks sellele sööme hommikul kõrge kolesteroolitasemega toiduaineid.
Kui me teeme tervislikke elustiiliotsuseid, siis muudame oma tänast enesetunnet ja tõstame pikaaegset heaolu ning tervist. Kaerahelbepudru söömine ja kolesterooli ning küllastatud rasvade vähendamine aitab meil tunda end energilisemalt ja tervislikumalt, kuid lisaks aitab see vähendada koormust kardiorespiratoorsele süsteemile ja lisab täisväärtuslikke päevi meie elule.
Oluline otsmikusagar
Otsuste tegemise protsessis ei tohiks alahinnata otsmikusagara olulisust ja osa. Seda iseloomustab hästi raudteetööliste juhataja Phineas Gage’i traagiline lugu. Phineas töötas parajasti metallkangiga, kui tema jalge all olnud pulber süttis ja plahvatas ning metallkang lendas läbi mehe kolju. Kang sisenes vasaku põsesarna alt ja väljus pea kohalt koljust ning maandus temast 20–30 meetri kaugusel.
Enne õnnetust oli Phineas tuntud kõrge moraalitaseme ja laitmatu töö poolest raudteetööliste juhatajana. Pärast õnnetust oli tema moraalilangus ilmselge. Ta muutus üliemotsionaalseks ja varjamatult vihaseks. Phineas kaotas huvi vaimulike asjade vastu, hakkas ropendama ning kaotas austuse sotsiaalsete normide ja tavade suhtes.
Tema arst dr John Harlow teatas, et õnnetus „hävitas Phinease niiöelda tasakaalukeskuse tema intellektuaalsete võimete ja loomalike kalduvuste vahel”. Phinease dramaatiline lobotoomia võttis temalt isiksuse, moraalistandardid ja pühendumuse perele, kirikule ning lähedastele.
Nagu me eelnevalt märkisime, eristab otsmikusagar inimesi ülejäänud loomariigist. See on kingitus, mis annab meile võime valida. Paljuski on tegemist võimukeskusega. Seal asuvad meie tahe ja valikud, lisaks paiknevad seal otsustamis- ja arutlemisvõime, sotsiaalsed normid ja pikaajaline planeerimine. Nende pädevuste abil teeme tervislikke ja eluandvaid otsuseid.
Phineas Gage’i lugu näitab, kuidas kahjustada saanud otsmikusagar võib isiksust muuta. Alguses võivad muutused olla minimaalsed, kuid aja jooksul kogunedes võivad need kujuneda märkimisväärseks ja elumuutvaks.
„Võta isiklik vastutus. Asjaolusid, aegu ja tuule suunda ei saa muuta, kuid iseennast saab.” - Jim Rohn
Kas märkad, kuidas need mõjud võivad laastada sinu õnne? Otsmikusagara allakäik võib negatiivselt mõjutada emotsionaalsust, sotsiaalsust, fi nantse, vaimulikkust ja teisi elu valdkondi.
Lõpetuseks heitkem pilk sellele, mis põhjustab otsmikusagara väärtalitlust. Kõige levinumad põhjused tulenevad elustiilist. Otsmikusagarat mõjutavad igapäevased tegevused: söömine, meedia tarbimine ja trennis käimine. Kõik, mida me teeme või ei tee – kõik valikud mõjutavad meid kas positiivselt või negatiivselt. Ükski valik pole neutraalne.
Selleks et tagada otsmikusagara tervis, väldi sisendeid, mis on liialt tuimestavad. Sellised sisendid võivad pärineda erinevaist allikaist: meedia, internet, televisioon ja raadio. Liigne rasva või suhkru tarbimine ja ka alkohol võivad takistada normaalset ning tervet vereringet ja aitavad nõnda teistel viisidel kaasa otsmikusagara allakäigule. Kofeiin mõjutab aju kommunikatsioonisüsteemi väga mitmel moel. Keelatud ained ja ka legaalsed ravimid võivad kahjustada otsmikusagara tööd.
Lisaks, hoiduge hüpnoosist. Sellel on palju negatiivseid mõjusid. Hüpnotiseeritud inimesel puudub mõttetegevus (aju beetalained jäävad nõrgaks), tema otsmikusagar on lühises, arutlemisvõime vähenenud, depressiivsuse tõenäosus tõuseb ja inimene on andnud enda mõistuse hüpnotiseerija meelevalda.
Lühidalt: kui valid hoolega, mida süüa, juua, kuulata, vaadata, saad anda oma otsmikusagarale head sisendit.
Vali elu
Haara kinni võimalusest alustada uuesti. Mõtle, millist eluvaldkonda sa edendada tahaksid. Vali täna oma olukorra parandamine.
Johannese 10:10 ütleb Jeesus: „Mina olen tulnud, et neil oleks elu!” Kreekakeelne sõna, mida siin elu kohta kasutatakse, on ZOË ning see tähendab „elu nagu Jumalal”. Võta hetk ja mõtle oma elu peale, võrdle seda ZOË’ga – Jumala eluga. Eluga, mida Ta tahab sinuga jagada. Vaatamata praegusele olukorrale oled sa ühe sammu kaugusel uuest algusest, uuest endast, uuest loodust Looja väes.
Kahjustatud otsmikusagara sümptomid:
- Moraalsete põhimõtete lõdvenemine
- Sotsiaalsuse langemine (väheneb perekonnast hoolimine)
- Ettenägelikkuse vaegus
- Võimetus abstraktselt arutleda
- Võimetus tõlgendada kõnekäände
- Väheneb matemaatilise arusaamise võimekus
- Empaatiavõime kadumine
- Vaoshoituse vähenemine (kiitlemine, vaenulikkus, agressiivsus)
- Depressioon
