Adventistidele ei ole võõras mõte sellest, et usk võib olla teatud tervisekäitumise eestkõneleja. Mormoonid ei suitseta ega joo alkoholi. Paljud hindud on taimetoitlased. Idaõigeusklikud teevad läbi paastuaja, mille kestel nad ei söö liha. Kuna meie imeline keha on hämmastavalt kompleksse ja imelise loomistöö tipp, siis võtavad paljud inimesed oma keha eest hoolitsemise moraalset vastutust väga tõsiselt – vähe on neid, kes suhtuvad sellesse tõsisemalt kui seitsmenda päeva adventistid.
Kus on meie tervisesõnumi juured?
Adventkoguduse traditsiooniline tervisesõnum on tuntud ja oluline osa adventismist ning selle aluseks on tõestatud teaduslikud andmed. Kui koguduse kaasrajaja Ellen White 1863. aastal oma nägemust selgitas, ei olnud tal teaduslikku tausta, ta ei vajanudki seda. Toonane teadus oleks seda sõnumit takistanud, mitte sellele kaasa aidanud. White sõnastas lihtsad tõed, mis kõik koos olid tema ajal revolutsioonilised, kuid eraldi võetuna üldse mitte imekspandavad.
Kaasaja adventistist teadlane Leo Van Dolsen võttis need lihtsad terviseprintsiibid kokku nõnda: toitumine, füüsiline aktiivsus, vesi, päikesepaiste, karskus, värske õhk, puhkamine ja usaldus – kõik inimesed mõistavad neid tõdesid.
Nüüd, pea 150 aastat pärast 1863. aasta tervisenägemust, eeldavad inimesed, et usaldusväärse tervisealase teabe allikas on raamatud, mille on kirjutanud teadlased ja uuringute tegijad, või professorid, kelle töö aluseks on teaduslik tõenduspõhine materjal. Adventismi enda sees on neid, kes kahtlevad poolteise sajandi eest saadud tervisepõhimõtetes.
Vastusena neile kahtlustele ja pärast pikki arutelusid andsid 1950ndate aastate kogudusejuhid ja tervisetöö- tajad Loma Linda ülikooli teadlastele töö uurida koguduse tervisesõnumi põhimõtteid teaduslike vahenditega. Oli neid, kes kahtlesid: „Mis siis kui teadus ei toeta neid põhimõtteid?” Kuid siiski püsis kindlana usk, et prohvetliku nägemuse kaudu saadud teadmised jäävad seisma.
Kusmaal on see terviseuuring praeguseks?
Loma Linda ülikooli teadlased on kolmanda ja väga mahuka uurimuse juures. Esimene uurimus, millega alustati 1958. aastal, näitas selgelt, et California adventistid elasid kauem kui teised selle linna elanikud. Surmapõhjuste seas oli adventistide puhul vähem südamehaigusi ja suitsetamisega seotud vähitüüpe. See uurimus oli Ameerika ühendriikides üks esimesi, millega näidati, et suitsetamine on tervisele kahjulik. Adventistide suremuse uuring avaldati kohe toonases kirurgide väljaandes.
Selle esimese uurimusega saadi teada, et adventistide seas on erinevaid tervisepraktikaid. Üks suuremaid eeliseid (ehk ainult uurijate vaatevinklist) oli see, et mitte kõik adventistid ei ole taimetoitlased. Umbes pool selle uuringu objektidest ei olnud taimetoitlased – selle põhjal sai teha esinduslikke järeldusi kahe erineva grupi tervisenäitajate kohta.
Teise uuringuga alustati 1974. aastal. Aluseks võeti esimene uuring ning küsimustikku täiustati üksikasjalikumate küsimustega – kindlate toiduainete, toiduainegruppide, vähiriski ja südamehaiguste uurimiseks. Omavahel võrreldi adventiste, kes sõid või ei söönud teatud toite. Tulemustest tuli välja, et lihasööjad adventistid põdesid rohkem südamehaigusi kui taimetoitlased, eriti nooremate ja keskealiste (teine tähendab paljude adventistide jaoks kuni 70. eluaastat!) seas. Lihasööjad põdesid 70% tõenäolisemalt käärsoole-, munasarja- ning põievähki. Võrreldes taimetoitlastega elasid nad keskmiselt viis aastat vähem.
See uurimus oli esimene omataoline, mis näitas, et väike kogus pähkleid päevas aitab olulisel määral ennetada südamehaigusi. Praeguseks on seda kinnitanud paljud teised uuringud. Samuti pandi tähele, et täisteraviljad kaitsevad südamehaiguste eest. Uuringu tulemustest saadud andmed näitasid veel seoseid toiduvaliku, vähi ja südamehaiguste vahel, ent neid seoseid ei ole veel kinnitatud.
Ka taimetoitlastest adventistid surevad kord, ja uuringud kinnitavad, et nad surevad samadel põhjustel nagu teised adventistid ja ameeriklased – aga oluliselt hiljem.
Viimasel ajal on palju täehelepanu äratanud California adventistid, keda nimetatakse ka siniseks tsooniks. See pole mitte vähetähtis tõsiasi, et suurim avalik tähelepanu, mis adventkogudusele üldse osaks on saanud, on seotud koguduse tervisesõnumiga – eelistega, mida paljud adventistid on kogenud juba põlvkondade kaupa.
Kolmas kord
Praegu on töös adventistlik terviseuurimus 2 (Adventist Health Study-2, AHS-2). Miks jälle uus uurimus? Teises uurimuses osales 34 000 California adventisti. See arv oli liiga väike, et anda lõplikke vastuseid toidu ja vähi seotuse kohta. Uurijad kasutavad nüüd uusi küsimustikke ja kaasaegseid statistilisi meetodeid, uuringusse on kaasatud üle 96 000 adventisti üle USA ja ka igast Kanada provintsist.
Tulemusi toidu ja vähi seotusest saab oodata kolme-nelja aasta pärast. Vahekokkuvõtted on siiski huvitavad. Need hõlmavad peamiselt taimetoitlastest (umbes 45% uuritavatest) ja lihasööjatest adventistide võrdlusi.
- Lakto-ovo taimetoitlased tarbivad keskmiselt vähe piimatooteid. On neid, kes mõtlevad, et taimetoitlastest adventistid kasutavad liiga palju piimatooteid ja saavad oma rasva ja proteiini sellest allikast. See ei vasta reeglina tõele.
- AHS-2 keskmine adventist on kehamassiindeksiga (KMI) 27 (kerge ülekaal; indeks üle 25 on ülekaal). Adventkoguduse liikmed mahuvad siin samasse mustrisse ülejäänud rahvaga. Taimetoitlastest adventistid teisalt kaaluvad vähem (keskmine KMI on 25) ja 4% veganid (ei söö liha, muna, piimatooteid ega mett) adventistid on veel kergemad (KMI 23). Osalt tänu madalamale KMI-le põevad taimetoitlased ja veganid vähem diabeeti ja kõrgvererõhutõbe, nende vererõhk on madalam. Proteiin (loomne ja taimne proteiin on võrdse kasulikkusega) kaitseb habraste luude ja luumurdude eest, nagu ka füüsiline aktiivsus.
- Üks eriti huvitav tulemus on see, et taimetoitlased ja eriti vegan naised (võrreldes lihasööjatest adventnaistega) läbivad oluliselt väiksema tõenäosusega rinnavähi skriiningu (mammograafia) - mis on ohumärgiks sellest, et arvestatakse vähem tavameditsiini ennetavate võimalustega.
Vaade tulevikku
Mida tulevik toob? AHS-2 riiklik rahastamine on viimase kahe aasta jooksul majandusraskuste tõttu kannatada saanud. Kahjuks on AHS-2 praegu rahaliselt kaetud vaid osaliselt. Siiski on olukord juba paremaks läinud ja me otsime uusi fonde. Vahepeal tagab Loma Lind uuringu ellujäämise ja „hea tervise”.
AHS-2 annab meile teavet sojatoodete tarvitamise kohta, aga ilmselt ka lihatoodete kohta – nagu veel ükski teine uuring pole andnud. Ilmselt saame teada ka erinevate puu- ja juurviljade söömise võimalike efektide ja erinevate krooniliste haiguste seoste kohta nende viljadega. Seega ootame uute avastuste perioodi.
Ma usun, et Issand andis adventkogudusele tervisesõnumi mitte ainult enda liikmete tarbeks, vaid teistega jagamiseks. AHS-2 uuringu peamine eesmärk on mängida väikest osa sellest, et rahva ja tegelikult kogu maailma inimeste tervis paraneks ja nende eluiga seega pikeneks. AHS-2 96 000 liiget etendavad sel teekonnal olulist rolli.
Selle uuringu juhtivteadlasena väljendan oma isiklikku tänu – nii Loma Linda ülikoolile kui adventkogudusele, aga ka kõigile uuringus osalejatele, kes on küsitluste täitmisel veetnud kokku umbes 200 000 tundi. Eriti tahan tänada 25 000 mustanahalist adventisti – sest vähemusi ei ole viimasel ajal eriti hoolikalt uuritud.
Gary E. Fraser on adventistlike terviseuuringute juhtivteadlane. Ta on Loma Linda ülikooli rahvatervise kooli direktor.
